VIMTPELi delegatsioon käis õppereisil Soome kolleegide juures

6. septembril külastas VIMPTELi delegatsioon Soome kolleege. Meid võtsid vastu Lattian- ja Seinänpäällysteliitto juhatuse liige Jarmo Heikkinen ning tegevjuht Jari Lahtinen. Külastusreis oli igati vajalik ja kasulik, sest saime kinnitust, kui oluline on tegeleda valdkonna juhendmaterjalide ja hariduse teemadega. Panime kirja mõned õppereisil kogutud ideed ja kõlama jäänud mõtted.

Soome liidus on kokku 56 paigaldusettevõtet (ca 90% turust) ning 33 tootjat/materjalimüüjat. Liidu liikmemaks kujuneb ettevõtte käibest lähtuvalt ning arvestatakse liidus kokkulepitud protsendi alusel. Kui liidu liige oma käivet ei avalda, siis arvestatakse liikmemaksu suuruseks ettevõtte eelmise perioodi käive + 15%.

Liidu ülesanne on anda nõu ja olla toeks
Soome kolleegid peavad oma liidu peamiseks rolliks igapäevast liikmete ja turuosaliste nõustamist. Näiteks teeb liit ettepanekuid RYLi täiendamiseks (et reguleerida ehituse üldist ja head tava, millist materjali millistes olukordades kasutada ja kuidas paigaldada). Ennekõike on sellega seotud liidu tootjad/müüjad, kuid alati kaasatakse ka paigaldajate esindaja.

Liit korraldab regulaarselt infopäevi, et kõik liikmed oleksid kursis turul toimuvaga, eriti tootearenduste ja -uuendustega. Muuhulgas kogub liit regulaarselt oma liikmetelt infot müüdud ruutmeetrite kohta.

Võimsa mulje jättis liidu kontorimaja. Tundus, et kõik Soomes olevad liidud on sinna kokku koondunud. Kohapeal oli tunda, et seal on teistsugune kultuur ning nähakse kasu, et liitude vahel on sidusus. Kuulsime mitut lugu erinevate liitude omavahelisest koostööst, millest sündinud otsuseid ja suundi turuosalised aktsepteerivad ja järgivad.

Kuulsime ühest värskest kaasusest, kus peatöövõtja surus alltöövõtjat katma kaks nädalat vana betooni PVC-kattega ning liit astus paigaldaja eest välja ning andis selge sõnumi: „Nii ei tehta!“.

Meil on veel palju õppida!
Meid pani imestama info, et põrandate tasandamine tsemendiga ei ole ehitusseadusega kohustus. Aga kõik osapooled saavad aru, et see on vajalik.

Väga palju probleeme jääks meilgi olemata, kui enne liimitavate põrandakatete paigaldamist riskid minimeeritaks – betoonpõrandad isevalguva põrandatasandusseguga tasandatakse ning alles seejärel alustataks liimiga paigaldusprotsessi.

Omakeskis unistasime külaskäigul, et ka Eestis jõutaks betooni põrandavalu tehes arusaamisele, et betoonimeestel ei ole tarvis kulutada kalleid töötunde põranda peelgelsiledaks lihvimisele. Siledus ei taga, et põrand on loodis. Tasandades madala leelisesisaldusega isevalguva põrandatasandusseguga saab põranda loodi ja ainult nii on võimalik saada sile, tasane, neutraalsema PHga aluspõrand. Sellisele aluspõrandale katet liimides on minimeeritud riskid, et kate tuleb aluspõranda küljest lahti või tekivad lõhnaprobleemid. Hea oli näha ja kuulda, kuidas Soomes on see juba iseenesest mõistetav, ainult nii ehitataksegi.

Helsingis külastasime üht ehitusobjekti ning tõdesime, et objektil viibinud osapooled saavad väga hästi aru, kellele milline töölõik kuulub. Võrreldes Eestiga teeb Soome peatöövõtja palju tööd ise ette ära. Rääkides erinevate osapooltega jäi mulje, et ehitusel on graafikud realistlikumad ja aega ehitamiseks planeeritakse rohkem.