Intervjuu VIMPTELi tegevjuhi Kiur Lootusega, intervjueerinud Kerli Tennosaar (06.09.2021)
Kes sa tausta poolest oled?
Esimese hariduse poolest olen arhitekt. Praeguseks olen tegutsenud juba 20 aastat ettevõtjana. Sellest suurema osa ajast ehitusvaldkonnas (projekteerimine, ka ehituse peatöövõtt projektijuhtimise meetodil, puitmajade tootmine) Eestis ja ka Põhjamaades. Tänu pikale kogemusele on mul ehitusvaldkonnast laiem pilt olemas. Hiljem olen läbinud EBSis ExecutiveMBA programmi ning tegutsen juhtimiskoolitaja ja -nõustajana.
Miks sulle ehitusvaldkonna mured korda lähevad?
Ehitusvaldkonna mured kõnetavad mind tõepoolest. See on keeruline, pigem konservatiivne ja maskuliinne valdkond. Ehituses juhtub tihti nii, et tugev spetsialist saab ettevõtte juhiks. Seejuures tal ettevõtluse ja juhtimise taust ja teadmised puuduvad. Minu jaoks on oluline just ehitusvaldkonnas ettevõtlus- ja juhtimiskultuuri arendada. Näen, et selle kaudu saab parandada kogu sektori kvaliteeti ja mainet. Selleks, et sektoris saaks toimuda arenguhüpe, on tähtis arendada inimesi.
Mis organisatsioon Viimistlusmaterjalide Paigaldajate ja Tarnijate Liit (lühendatult VIMPTEL) on? Millega olete seni tegelenud?
Liit loodi 2019. aasta lõpus. Mina alustasin tegevjuhina tööd juunis 2020. Koondame viimistlusmaterjalide (praegu peamiselt põrandakattematerjalide) paigaldamise ja tarnimisega tegelevaid ettevõtteid. Oleme teinud koostööd Katuse- ja Fassaadimeistrite Liiduga, kes on juba enne meid tegelenud meie jaoks kõige sarnasemate väljakutsetega. Nende kogemusest on meil palju õppida. Haridusvaldkond on olnud esimese aasta jooksul peamine teema. Kõigepealt võtsime käsile kutsestandardi ja kutseõppe teemad. Tallinna Ehituskooliga on olnud hea koostöö. Oleme suhelnud teiste erialaliitudega (nt Betooniühingu, Ehitusettevõtjate Liidu, Sisearhitektide Liiduga) aktuaalsetel teemadel. Edaspidi soovime kogu sektorile pakkuda spetsiifilisi koolitusi, mis aitaks ettevõtetel paremini oma igapäevaseid muresid lahendada. Mulle on olnud tähtsad kohtumised liikmetega, olen õppinud tundma liikmeid ja nende väljakutseid. Oleme arutanud spetsiifilisi meie sektorit puudutavaid küsimusi, et saada sisendit ja suunda, millega esmajärjekorras on tarvis tegeleda. Need kohtumised on olnud silmi avavad ka liikmetele endile, kes muidu on hõivatud oma igapäevamuredega. Liidu suur väärtus ongi kindlasti see, et kogemusi vahetades saame kõik tugevamaks ja targemaks. Vestlused on olnud avameelsed ja tundub, et on piisavalt teineteisemõistmist, et koos midagi ära teha. Meil on olnud ka strateegiapäev. Järgmine suurem üritus on 2022. aasta alguses, kui anname esmakordselt üle aasta põranda auhinna.
Oleme suhelnud ka ehitusvaldkonna väljaannetega, et kogu sektori teadlikkust tõsta. Väikese liiduna on meile kindlasti tähtis teha kõigi osapooltega koostööd, anda oma kompetentsi põhjal sisend, et oleks võimalik ehitusvaldkonna ühiseid suuri eesmärke saavutada.
Millised on põrandavaldkonna ettevõtete suurimad mured praegu?
Üks mure ongi seotud töötajate väljaõppega. Tallinna Ehituskoolis õpetatakse siseviimistlejaid, kuid põrandakatete paigalduse osa sellest väljaõppest on praegu ebapiisav. Ettevõtjad peavad oma töötajad siiski ise välja õpetama. Meie soov ongi arendada välja põrandakatte paigaldaja töökohapõhine õpe ning väljastada 4. taseme kutsetunnistus. Ehituskool annaks teoreetilised teadmised ja ettevõtted annaks praktilised oskused. Me usume, et sektori kvaliteeti aitaks parandada see, kui oleks rohkem kutsetunnistusega paigaldajaid. See annab tellijale/peatöövõtjale ja kliendile võimaluse teha teadlikumaid valikuid, et ainus valikukriteerium ei oleks hind.
Oleme aru saanud, et valdkonnaspetsiifilist teadmist on sektoris vähe. Kuna viimistlust tehakse ehitusobjekti lõppfaasis, siis sinna koondub palju pinget, arusaamatusi ja probleeme graafiku ja eelarvega. Meie soov ongi viia teadmist ehitusprotsessi etteotsa (tellija ja projekteerijani), et saaks juba alguses teha teadlikke otsuseid, et lõpus oleksid paigaldustingimused paremad. Igasugune probleemide lahendamine ehituse käigus on kulukam ja kvaliteeti vähendavam kui teha piisava info põhjal õiged otsused juba alguses.
Kuidas tundub, kas liitu võetakse kuulda?
Jaa, praegu on ehitussektoris aru saadud, et see, mis on toonud meid siia, ei vii meid enam edasi. Muutustele ollakse rohkem avatud. Kuid muutused võtavad kindlasti aega. Paraku on ettevõtjad nii hõivatud, et niisugust aega on raske leida. Praegu on ettevõtete fookus sellel, et saaks oma töö tehtud. Projekteerijad ja tellijad on juba aru saanud, et asju saaks paremini teha.
Milline on põrandapaigaldusettevõtete seis tööjõu ja palgaga?
Palgastatistika põhjal võib öelda, et ümbrikupalk paraku veel eksisteerib. Julgen väita, et hea spetsialist teenib üle keskmise, aga töö on raske. Pigem võivad heade töötajate leidmisel takistuseks saada kehvad töötingimused. Häid töötajaid on ehitussektoris kõigil keeruline leida. Olukord muutus veel keerulisemaks koroonaga seotud tööjõu liikumise piirangute tõttu. Ehitusmahud on ju suurenenud. Kvalifitseeritud tööjõu puudus on üks põhjustest, miks ettevõtted väljaõppele nii palju tähelepanu pööravad.
Mis on sinu praegused tähtsaimad eesmärgid töös VIMPTELi tegevjuhina?
Oleme endale liidus seadnud mitmesuguseid eesmärke. Praegu on minu jaoks tähtsaim liikmete teadlikkuse suurendamine ja valdkonna spetsialistide tunnustamine. See aitab valdkonna mainet parandada ja leida sektorisse tee headel spetsialistidel. Üks tähtis eesmärk on kindlasti ettevõtlus- ja juhtimiskultuuri edendamine valdkonnas. Ehitusprotsess on pikk ja keeruline, osapooli ja vaatenurki on palju. Osapoolte koostöö tagab hea lõpptulemuse ja kliendikogemuse. Ja see on puhtalt kultuuri küsimus.
Kuidas seda siiski täpsemalt saavutada?
Minu arvates on tähtsaim kõigi osapoolte teadlikkust tõsta ja murekohtadele tähelepanu juhtida. Kõigepealt peavad inimesed ise aru saama, et saab ka teisiti. Et tekib tahe see pingutus teha, sest igasuguse kultuuri muutmine võtab aega. Kultuur levib mööda sotsiaalseid ringkondi. Ettevõtete juhid ja omanikud on osa ühiskonnast. Alustame ettevõtluskultuuri muutmist oma sektori seest ja sellest võidab kogu ühiskond.
Miks võiks viimistlusmaterjali tarniv või paigaldav ettevõte VIMPTELi liikmeks saada?
Alustava erialaorganisatsioonina tuleb ausalt öelda, et alguses tuleb rohkem anda, et pärast saada. Loodame tulevikus liikmetele just neid huvitavaid koolitusi pakkuda. Soovime häid tegijaid tunnustada, et kogu valdkonna tuntust, nähtavust ja mainet parandada. Organisatsioon võimaldab valdkonnas tegutsevatel liikmetel rohkem koostööd teha, murekohti arutada ja neid koos lahendada. Hea meel on tõdeda, et meil on juba 26 missioonitundega ja entusiastlikku liiget, kes suudavad näha tänasest päevast kaugemale ja panustavad ühiste eesmärkide saavutamisse palju aega. Koos suudame kindlasti ka oma huvide eest paremini seista.
Kas liidu liikmelisus on kvaliteedimärk?
Me praegu ei väljasta sellist kvaliteedimärki. Võin siiski kinnitada, et praegused liikmed on kõik valdkonna eestvedajad, entusiastid ja hingega asja juures. Meie eesmärk on kindlasti see, et liikmelisus oleks tulevikus kvaliteedimärk. Meie üks eesmärke ju ongi kogu sektori taset ja teadlikkust parandada. Tähtis on ka eraklientide teadlikkust tõsta. Põrandakatted, aluspinnad, probleemid on erinevad. Klient ei peagi kõiki nüansse teadma. Üks probleem on see, et klient surub viimistlejale oma soovid peale ega usalda paigaldaja kui professionaali nõuandeid. Kliendi jaoks pole see info ka kuskilt mujalt kättesaadav. Peatöövõtusuhtes on tihti ajagraafik või hind määrav. Kui teataks rohkem, millised ohud kiirustamises seisnevad, siis püütaks viimistleja soovidega rohkem arvestada. Kui viimistleja ei suuda veenda, miks tema pakutud professionaalne lahendus on parim, ja allub pealesurutud nõudmistele ja tingimustele, siis ei võida sellest keegi.