Kriisi algul kiiruga peatöövõtjatega sõlmitud lepingutesse on sisse prognoositud eelmise kriisi kogemustele tuginev hinnalangus, mida tegelikult pole tekkinud, ütleb Viimistlusmaterjalide Paigaldajatele ja Tarnijate Liidu tegevjuht Kiur Lootus.
Miks on viimistlusmaterjalide paigaldajatele ja tarnijatele eraldi liitu vaja, kui Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on olemas? (liit loodi jaanuaris 2020, toim.)
Tõsi on, et Viimistlusmaterjalide Paigaldajatele ja Tarnijate Liidu (VIMPTEL) liikmete hulka kuuluvad mõned rahvusvahelistesse ehitusmaterjalide tootjate kontserni kuuluvad ettevõtted, kuid nende puhul on tegemist siiski vahendus-, mitte tootmisüksustega.
VIMPTEL koondabki just viimistlusmaterjalide paigaldajaid ning tarnijaid, kelle eesmärgiks on üheskoos laiendada seotud osapoolte teadlikkust ja seeläbi aidata kaasa kvaliteetsemate ja jätkusuutlikumate keskkondade loomisele.
Milliseid põhiprobleeme näete viimistlusmaterjalide valdkonnas, mida liit üritab lahendada?
Peamine probleem, millest saavad alguse kõik ülejäänud on asjaolu, et viimistlemine asub ehitusprotsessi lõpus, kus ilmnevad juba eelarves ja ajagraafikus püsimise väljakutsed.
See tähendab, et tihti pannakse lõppviimistlejad olukorda, kus on keeruline mitte minna vastuollu ehituse hea tavaga. Seda kahjuks põhjustavad teiste osapoolte madal teadlikkus ja vastuolulised lepingud, mis raskendavad viimistlejal keelduda põhjendamatute ettepanekutega kaasa minemast. See omakorda toob kaasa põhjendamatuid ümbertegemisi ja täiendavaid kulusid.
Milliseks hindate turukeskkonda viimistlusmaterjalide vallas?
Ehitussektor üldisemalt on tegemas praegu läbi suuri muutusi, mis on toonud kaasa vajaduse luua uusi regulatsioone ja normatiive. Paraku on ehitusviimistluse pool jäänud hetkel teistest maha, mis laseb sektoris tegutsega väga erineva tasemega ettevõtetel.See omakorda toob kaasa tiheda konkurentsi ja surve hindadele. Loomulikult kannatab selle kõige tulemusel ka kvaliteet. Seetõttu on liidu üheks eesmärgiks just teadmiste ja kvaliteedi ühtlustamine.
Millise pilguga vaatavad viimistlusmaterjalide tarnijad käimasolevat koroonapuhangut?
Ühest küljest vaadakse lootustandvalt, kuna iga kriis loob uusi võimalusi. Samas täna ei ole veel koroonapuhangu tagajärjed viimistlusmaterjalide tarnijatele selged, kuna osaliselt täidetakse veel sellele eelnenuid kokkuleppeid.
Muret teevad kindlasti peatöövõtjate poolt esimese ehmatuse ajendil sõlmitud lepingud, millesse prognoositi sisse eelmise kriisi kogemustele tuginev hinnalangus. Tegelikult aga pole sellist hinnalangust seekord tekkinud, mistõttu on küsitavad nende objektide eelarvete vastavus tegelikule olukorrale.
Kas kevadine koroonalaine andis ka mõne õppetunni, mis tänaseks on end hästi ära tasunud?
Tõenäoliselt on positiivseim kogemus kõigile ettevõtetele, et tegelikult saab olla veelgi efektiivsem.
Teie hinnangul, milline on koroonajärgne majandus, kaua see taastub ja kuidas (teie liidu) ettevõtteid mõjutab?
Selge on, et seekord pole tegemist pole finantskriisiga, kuid pihta on saanud mitmed sektorid nagu hotelli- ja restoranipidajad, kes on olnud viimistlusettevõtetele alati arvestatavad tellijad. Seega puutumata meie liidu ettevõtted sellest kindlasti ei jää. Nüüd sõltub eelkõige meie riigijuhtide arukusest ja võimest mõista erinevate sektorite väljakutseid. Peaaegu kõik sektorid vajavad mingit tüüpi tuge riigilt. Kui riigi tasandil neid laiemaid seoseid ei märgata võime sattuda olukorda, kus majanduse taastudes pole meil enam professionaalseid töötegijaid mitmetes sektorites, kuna nad on olnud sunnitud mujalt riikidest tööd otsima või uue elukutse valima. See aga toob hiljem kaasa väljakutsed, mille kestvust on raske hinnata.
Kas see kriis on sektorisse ka midagi head toonud?
Keerukamatel aegadel jäävad püsima need, kes suudavad kiiremini kohaneda ja seetõttu toovad kriisid alati kaasa teatud puhastumise turul. Ka seekord on märgata, et kaduma on hakanud halvema maksekäitumisega ettevõtted.